esmaspäev, 11. mai 2009

Rehepapp ja Aida Oskar













Tegelased


Sarnasused


Erinevused


Aida Oskar ja Rehepapp

Mõlemal oli osavus vanapaganat petta. Selle näiteks võib tuua, et rehepapp ja Aida Oskar mõlemad kasutasid punaseid marju, et vanapagana käest marju saada.

Nad mõlemad olid kavalad (kuigi rehepapp oli siiski palju kavalam).

Nad mõlemad sõltusid oma kratidest


Aida Oskar oli salakaval ja ja kohati ülbe mees, kuid rehepapp oli üldiselt rahulik ja tasakaalukas mees.
Aida Oskar ei suitsetanud(vist), aga rehepapp küll.
Aida Oskaril oli naine, kuid Rehepappil polnud.
Rehepappil oli tükk aega üks ja sama kratt, Oskar vahetas neid tihti.


pühapäev, 5. aprill 2009

Mäng viiki

Mäng Viiki

Aleksander Suuman

Algul vaatasin ja mõtlesin luikedest. Vaatasin taevasse ja nägin kuidas lendas üks valge luigepaar. Taevast all pool saar paistis. Aga vanasti õmblesid meie vanaemad luiki riietele, kuid tänapäeval see kedagi ei huvita. Kust need luiged tulevad mõtlesin. ääki tulevad antimaalt kus pole erilist elu. Aga võibolla tulid hoopis Toonelast või kuskilt mujalt maalt mis oli enne minu sündi olemas. Ei meeldi mulle, kui luikedest tehakse kasukaid ja muid selliseid asju need on nõmedad.

Kui oma mõtetest tagasi tulin märkasin, et saar horisondis aina kasvab. Ühtäkki hakkas ahtris laulma Paadi-Eevalt. Laulu ei kuulnud kuna mootor tegi liiga suurt lärmi. Kuid mul polnutki vaja kuulda laulu kuna ta silmad rääkisid rohkem, kui tuhat sõna. Majakas vilkuma lõi just enne seda, kui pimedaks läks. Kohale jõudes saarele ootas meid salk eitesi kes nagu”kothu”meie ees seisid.

Saabus öö ja koos temaga tuli ka lumi ja tuisk. Tuul puhus vastu korstant, mind see, aga ei seganud ning ma magasin rahulikult. Unes nägin kuidas ma suure nüri noaga suure merikapsa lehti nülgisin. Ärgates mõtlesin mida see unenägu tähendas.

Algas hilissügine päev kuigi oli kole kui koerailm. Läksin Vesikaare Panga peale ja vaatasin ja kuulasin. Meri polnud enam rahulik vaid lained olid suured ja kiired nagu täkkud. Kaua seisin seal ning rahu me sisse puges.

Kolmas päev tuli ning koju tahtsin. Öö oli ära viinud tormi ja maha ei jäänud midagi.

Neljas päev kätte jõudis. Mudagi erilist teha polnud. Jalutasin nõmmel ja vaatasin kadakaid. Ühtäkki jänes välja ilmus.

Viienda päeva pärastlõunal ma proovisin põgeneda. Läksin mõõda jääd misest, et see oli nõrk ja õhuke. Üks mees mind saatis. Vrasti nägin eemal juba maad, kuid polnud mul jõudu minna ning tagasi tuli pöörduda, sest üks rõõvel tee peale ette jäi. Tagasi minnes oli mu liikumis tee nagu angerjas. Röövel pakkus, et teeks äkki suitsu. Panime suitsud ette.

Järgmisel päeval ärgates ma alguses kõrvu pitsitasin. Tundus nagu olekasin virgunud teises ilmas.

Üheksandal päeval saar lubas mul lahkuda. Ma roomasin halli planguga üle jää ning saar vaatas mind pikka aega. Tee tagasi tsivilitsiooni oli raske. Nägin teed mida mööda olin oma elu käinud ja häbenesin oma tegusid. Tundsin mingit vägevat jõudu mis kutsus mind võitlema, aga ma pakkusin viiki.

Mul tulid meelde luiged. Avastasin, et minu ränd ei läinudki nagu luigelend

esmaspäev, 9. märts 2009

Balladi tõlge

Kuningas tuleb ja lehvitav daamidele. Annab märku ja puur tehakse lahti ning sealt tuleb välja lõvi. Uhke on see lõvi.Vaatab ringi lehvitab oma lakka ja istub maha.Siis annab kuningas jälle märku ja avatakse teine puur kust tuleb välja tiiger. Kui tiiger näeb lõukoera tahab talle kallale minna, aga mõtleb ümber. Kui Franz jälle märku annab avatakse klmas puur kust tulevad välja leopardide paar.Silmanud tiigrit lähevad nad talle kalllale. Tiiger lööba nad oma köppahoobiga minema. Seal loomade keskel valitseb viha ja verejanu. Ühtäkki tuleb välja kuninganna Kunigund ja viskab om akinda loomade keskele. Ütleb siis oma rüütlile Delorgesele:Sa oled mulle ju koguaeg armastust vanndunud. Mine nüüd ja võtta sealt mu kinnas. Rüütel läheb hirmu kartmata ja võtab kinda. Kõik ülejäänud on hämmingus. Annab siiis kinda Kunigundile kuid tema lööb sellega rüütlile astu nägu. Siis rüütel mõtleb kuid ei saa aru miks teda lödi ja ei taha enam kuningannat.

Ballaadi tunnused:seal oli dialooge.
seal oli jutt
dramaatiline lõpp

harj 5

1. Selles rajoonis on hilja õhtul ohtlik liikuda, isegi patrullijaid on seal vähe. 2. Järgmised tunnid on keemia ja zooloogia. 3. Maijule on need püksid laiad. 4. Division rivistati üles. 5. Teie kohustused peavad olema proportsioonis. 6. Matka ajal sattusime tugevasse rajju. 7. Saias oli liiga vähe rosinaid. 8. ioone õpitakse füüsikatunnis. 9. Viia tahab viiulit õppida. 10. Ekspeditsioonile minejad jäid kohe saju kätte. 11. Komisioni esimees sai preemiat. 12. Rüjuvaip on ära tolmunud.

kolmapäev, 4. märts 2009

harj 4

1. Poiss haukas ....isukalt hamburgerit. 2. Linna planeeritakse uut haldushoonet. 3.h.üljest hirmutas polaar....uurija. 4. Lõin jala ära ja sain nii haiget, et ....oiatasin. 5. ...andid on eestlaste hõimukaaslased. 6. Ära häbene, küsi julgesti. 7. haridus ei tee veel ....intelligentseks. 8. hani haudus pojad välja. 9. Sõin hommikul heeringat ja herkuloputru. 10. Mul on ....absoluutselt ükskõik. 11. Mul oli temast hale. 12. Muistsed eestlased harrastasid ....alepõllundust.

harj 3

1. Mari, Jüri ja Muri läksid koos kinno.
2. Maasikad, murakad ja pohlad -- need on mu lemmik marjad.
3. Tegin kodus järgmis asju: magasin, kõndisin ja hüppasin.
4. Eile, üleeile ja üleüleeile toimusid vägevad peod.
5. Tark ilus pikkasääreline naine kõndis mööda tänavat.
6. Ostin kauplusest riideid, süüa ja juua.

harj 2

Nii ema, isa kui ka vend tegid suured silmad. Laual oli salatit, võileibu, kotlette ja viinereid. Mina eelistasin torti mitte küpsiseid. Taldrikud, kruusid, kauss ja pada -- kõik nõud olid pesemata. Õhtu oli pime kuid soe. Elan Tartus Annelinnas Kalda teel. Eile õhtul ma õppisin, vaatasin televiisorit ja lugesin ajalehte. Kannan tavaliselt rohelisi, siniseid või musti riideid. Kalamaksaõli on küll halb, ent tervislik. Homme on kontrolltööd kolmes aines: matemaatikas, ajaloos, vene keeles. Mari sõi korraga liiga palju magusat tahvli šokolaadi, paki kommi ja kolm jäätist. Aed ja metsmaasikad on mõlemad head. Paul Maastik on sündinud 2 detsembril, 1974. a Eestis Rapla maakonnas Kohilas. Koti, dressid, jope kõik -- oma asjad viskas Margus nurka. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. Eilne pime, tähitu öö pani lausa hirmust värisema. Õunad, pirnid, ploomid -- need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril toimub presidendi vastuvõtt. Nii pea kui ka kõrvaltegelased said etenduses hästi hakkama.

Kordamine kontrolltööks

1. Ema ja isa sõitsid maale. 2. Köhisin ja aevastasin. 3. Jukul on kõige rohkem kahtesid ja kolmesid. 4. Käisin rannas ujumas ja päevitamas. 5. Sügisööd on pikad ja pimedad. 6. Panin selga sooja punase kampsuni. 7. Kehalise kasvatuse tunnis jooksime ja hüppasime kaugust. 8. Kati ja Eve on mu head sõbrannad. 9. Isa ostis uue ilusa auto. 10. Käisin täna trennis ja kinos. 11. Isegi tähti ja kuud ei olnud. 12. Muri on suur ja kuri koer.

esmaspäev, 26. jaanuar 2009

H saladus

H saladus


SUGLUHAHHUHMSF
ZMAGRJAAWMIBUC
DKAMJIRLRQRJTI
EHAYAUSYXESWAM
HÜTTHLEZMAIPIU
BXPADKEUGKPBON
ESREIMDHJUUIKR
YVUIGNÕRCEDWBF
ADFTROWVSFEVSZ
TPKESGZZZTRYZN

AAREEITHAGU
HAIHARUHARVAHELAMA
HIRSIPUDERHULGUSHÜTT
OIATUSÕNG

H sõna alguses

haru-aru
hall-all
haare-aare
hai-ai
hais-ais
hala-ala
hale-ale
halg-alg
hallikas-allikas
harurama-arutama
helama-elama
higi-igi
hiilid-iilid
hirv-irv
hoiatus-oiatus
hoid-oid
hoie-oie
hõng-õng
ädal-pärast niitmist uuesti kasvav rohi
oid-mõistsus, aru, taip
ale-alepõllundus

pühapäev, 18. jaanuar 2009

H jutt

Habras kobras haukkus haljal lagendikul. Järsku tule hämarast hurtsikust välja hirnuv ning halva haisu järele haisev hobune. Ta rääkis hajameelselt ,et hüttis hõõgus harras hani, kes harrastas hasartmänge. Siis hakkasid kopral asjad halastamatult kokku haakuma. Ta hangus paigale.Ta sai aru, et ta polegi kobras vaid hoopis hirv, kellele meeldis hanguda küünis. Oma mõttete ajal sutsas teda hirmus herilane ning muutus hubaseks herneks. See katekestas hirv-kopra mõtted. Ta läks ning hammustas hubase herne oma hiilgavate hammastega kaheksaks tükkiks. Seejärel läks ta hirmunult oma hasartesse hütti magama.

esmaspäev, 12. jaanuar 2009

Hinneteleht

Hinneteleht
Priidu Beier

Lugupeetud seltsimees Saaren
Teie tütar või poeg Kaaren pingutas väga et saada järgmisesse klassi ja nüüd ta ongi seal.
Anna teile loetelu tema hõppimisest ja hinnetest:
eesti keel- proovib küll, aga ajab tihti sassi käändeid nimesi määrusi jne.

kirjandus- nimesi ei oska kirjutada näiteks ta kirjutas pugatšov kuigi pidi olema Puškin.

vene keel-ei ole teistest erinev. Ei tea tuhkagi.

saksa keel-Ütleme nii, et ei ole targim oma klassis. On olemas ka paremaid.

füüsika-aina viriseb:"Mul ei jää meelde, Ma ei saa aru, mida see tähenab" Peaks mainima, et ta on teinud palju poppi füüsika tunnist.

keemia-väga tihti oleks juhtunud palju õnnetusi, aga õnneks on meil tähelepanelik õpetaja kes kõike märkab.

bioloogia-Ta ei saa ülesannetega hakkama.Aina pureb pähklit,aga lahti ei saa tuleks õelda.

muusika-Laulda talle meeldib,aga ma kuulsin,met tal ei lasta kodus laulda.

geograafia-Ta peab Aasiat Aafrikaks ja Aafrikat Aasikaks.

ajalugu-Ta ei mõista mis on ajaloos halb ja mis hea.

Palun rääkige temaga kodus nendel teemadel, sest ta peab ennast käsile võttma, kui tahab ülikooli pääseda.
Kuid olge rahulik seltsimees Saaren,teie poegvõi tütar saab keskoolist ikka läbi.

käitumine- Tal on väga veidrad kombed.

Head soovides head uut õppeaastat klassi juhataja P.B saadab õhusuudluse

reede, 9. jaanuar 2009

Järjestus

Salvav pilge-sarkasm
"Juku, ära ripu kogu aeg vanaisal kaelas!"
"Juku, ära näpi vanaisa ninakarvu!"
"Juku, jäta juba vanaisa kõrvad rahule, ja üleüldse, tule sealt kirstu juurest juba ära!"

Pilge, pilkav kirjandusteos-satiir
"Ema, ema, kõik nimetavad mind värdjaks."
"Tütreke ära kuula neid- pane nüüd oma kolm silma kinni ja heida magama."


pilkamine-pilge
"Arva ära, mitu hammast mul on?"
"Igal normaalsel inimesel on neid 32. Noh ütleme, et sul on neid võibolla 28."
"Aga kummas käes?"

Peen varjatud pilge-iroonia
"Doktor, kuidas minuga lood on?"
"Noh, uusi seriaale ma teie asemel vaatama ei hakkaks..."


Heatahtlik nali-huumor
"Hallo?"
"Tere, sooviksin rääkida teie direktoriga, olete teda täna näinud?"
"Teda ei ole veel keegi näinud."
"Oi, vabandage, kuhu ma sattusin?"
"Pimedate ühingusse."

Anekdoodid